Elektroentsefalograafilised uuringud
Elektroentsefalograafia (EEG) meetod põhineb aju bioelektriliste potentsiaalide registreerimisel. Kuna aju potentsiaalid muutuvad aja jooksul, nii nagu kõik eluslooduses toimuvad protsessid, esitatakse EEG salvestust traditsiooniliselt „potentsiaal - aeg“ kõvera kujul. Tavaliselt näeb see välja nagu arvutiekraanile ülekantud paberileht, mis on täidetud mitmete kõveratega - protsessi salvestustega ajukoore erinevatest piirkondadest. Seejärel analüüsib arst arvutiandmeid. Vaatamata teaduslik-tehnoloogilisele progressile ja arvutitehnoloogia arengule jääb ikkagi visuaalne analüüs käesoleval ajal, nagu ka 20-30 aastat tagasi, ainsaks täiesti usaldusväärseks meetodiks.
Mis on uuringu eesmärk?
Last uuringule suunavad arstid-neuroloogid ja epileptoloogid loodavad EEG tõlgendamisele spetsialiseerunud funktsionaaldiagnostika arstidelt kuulda vastuseid kolmele peamisele küsimusele:
- Mil määral vastab lapse aju registreeritav bioelektriline aktiivsus ealisele normile?
- Kas on registreeritud patoloogilisi (epilepsia vormis) lainekomplekse ja muid iseloomulikke graafilisi elemente?
- Kas uuringu käigus on fikseeritud epilepsiahoogude kliinilisi ilminguid?
See tähendab, et funktsionaaldiagnostika arstid ei pane diagnoosi (see on raviarsti eesõigus, kes valdab patsiendi kohta kogu terviklikku teavet), kuid diagnoosi lähtepunktiks on just nimelt EEG ajal avastatud patoloogia. EEG uuringu eesmärgiks on patoloogiliste sümptoomide otsing. Meetodi peamiseks rakendusalaks on epilepsia diferentsiaaldiagnostika.
EEG registreerimismeetodite seas on kõige levinumad:
- Tavaline "rutiinne" EEG;
- EEG videomonitooring.
Laste Korrektsiooni- ja Arenduskeskuses „Impulss“ viiakse läbi mõlemaid ainult "rutiinne" EEG.
Tavaline (rutiinne) EEG registreerimismeetod hõlmab kuni 15 minuti pikkust salvestamist ja seda kasutatakse massiuuringute jaoks. Kui sellisel salvestusel tuvastatakse kahtlaseid graafilisi elemente ja laineid, on vaja pikemat ja usaldusväärsemat meetodit „EEG videomonitooring“. Sellele uuringule suunavad tavaliselt keskuse ”Impulss” arstid või raviarstid teistest kliinikutest.
EEG videomonitooring (VEM) eeldab hõlmab pikaajalist (2 kuni 8 tundi) ja katkematut EEG salvestamist. Aju aktiivsust registreeritakse erinevates funktsionaalsetes seisundites - nii ärkveloleku kui ka une ajal. Kusjuures enamikel juhtudest omab uneaegne salvestus kõige kõrgemat informatiivsust. Paralleelselt EEG-voo salvestamisega teostatakse ka videosignaali salvestamist, mis võimaldab tuvastada krambihoogude kliinilisi ilminguid, aga samuti motoorseid artefakte uuringu ajal.
Käesoleval momendil on kõigist EEG registreerimismeetoditest kõige täpsem ja informatiivsem just EEG videomonitooring.